esmaspäev, 29. detsember 2014

Protsessorid.

PROCESS MANAGEMENT

# operatsioonisüsteemi kõige tähtsaim teenus
# valdav aeg Kerneli tegevusest

PROTSESSOR

#  Protsess on täitmisel olev arvutiprogramm, käivitub siis, kui kasutaja teeb topeltkliki ( töölaual ).
Mõnikord kutsutakse protsessi tööks või ülesandeks  
Ühe operatsioonisüsteemi töödeldava protsessiga on seotud hulk lõimusid ( thead-lõim ).
Igal protsessil on oma privaatsed ressursid, andmed ja temaga seotud statistika.
Hea video : https://www.youtube.com/watch?v=TIa2mhKCeYo

PROTESSIMUDELID:

  • PCB- protsessi juhtblokk (Process Control Block)
  • Linux- protsessi kirjeldaja (Process Descriptor)

 PROTSESSIDE LOOMINE:

  • Initi loob operatsioonisüsteemi kernel ise.
  • Süsteemi alamsüsteem, mis vastutab kasutaja sessiooni loomise eest ning hoiab seda.
  • Sessioon on arvutikasutamise tsükkel
  • Sessioon on siis sisselogimisest kuni välja logimiseni

Süsteemi alglaadimine  
 # POST-->BIOS-->HDD info-->OS->RAM
Üks protsess kutsub teise välja
   # Uue riistvara tüki leidmine arvuti poolt
Kasutaja nõuab, millist protsessi luuakse
   # Wordi käivitamine 
Pakett töötlus
  • Linux'i " isaks " on Int
PROTSESSIDE LÕPETAMINE :

# Pakett töötlus protsess algatab seiskamise protsessi
# Kasutaja logib süsteemist välja
# Protsess käivitab teenuse lõpetamise nõude
# Vigane olukord
   ERROR- tarkvara viga 
   FAULT- riistvara viga  
# Protsess lõpeb normaalselt
# Ületatud ettenähtud aja piir
# Mälu pole saadaval
# Piiride rikkumine
   Suunatakse väljapoole ettenähtud piirkonda
   Katset tungida teise ala territooriumile
# Kaitse viga
   Faili saab ainult lugeda, lisada midagi ei saa
# Aritmeetiline viga
   Nulliga ei saa jagada
# Tähtaja ületamine
# I/O failure
# Vigane korraldus
# Privileegitud eelisõigustega korraldus
# Vale andmete kasutus
   Vale tüüp, suurus
# Operatsioonisüsteemi sekkumine
   Liiklusummik
# Protsessid on omavahel seotud
   Kui vanem protsess lõpetab, nooremad hakkavad tööle
# Surmav viga (Fatal error)
   Viga, mis põhjustab programmi ebanormaalse lõppemise

BLOKK :

Pointer- muutuja, mis viitab ühele mäluaadressile
Process state- protsessi seisund
Process number- protsessi number
Program counter- mitmendal real minu täitmine pooleli on
Registers- protsessori registrite info
Memory limits- kirjas, kus on viimane selle protsessiga seotud aadress
List of open files- avatud failide loetelu



PROTSESS MÄLUS :

# DLL- dünaamiliselt lingitavad teegid
# STACK(pilu)- linkide kogum, mis võimaldab neid välja kutsuda
# HEAP- mäluhõivamise programm, mis võimaldab dünaamiliselt vastavalt linkide hulgale luua mälu
# GLOBAL VARIABLES- ei ole nähtavad moodulid, on võimalik kutsuda
# TEXT- programmeerija poolt kirjutatud koodid
# Kõik klaviatuuri klahvid omavad numbrit, mis ilmnevad kahendsüsteemina 
# ASCII tähestik
# iga tekst teisendatakse kahendsüsteemi st, et k
ui vajutada klahvi "2", siis saadetakse 00110010 signaal

Pildid paremini nähtavad :











PROTSESSIJUHTBLOKK ( PCB ) - Iga protsess mis arvutis töötab on seotud
# Iga protsessile eraldatakse mälu, mida eraldab kernel
# Seisunid info
# Programmloend




PROTSESSI ID :

# Kui palju mälu kasutati, kui palju aega kulus jne.
# Kogutakse statistikat selle kohta ....


PROTSESSIDE SEISUNDID :
  • Terminated- teeb oma töö normaalselt lõpuni ning siis lõpetab normaalselt töö.
  • Created- kui Kernel sai mällu pandud, siis see saadetakse mällu (Kernel suutis selle asja, mida ta tahtis arvutisse panna sinna ära mahutada )
  • Running- on töötlemisel
  • Waiting- ootab mingit ressurssi järele (läheb tagasi töötlusesse)
  • Blocked- ootab probleemi lahenemist
  • Swapping- mälust väljakirjutatud esimesele kõvakettale
  • Swap space(virtuaalmälu)- saaleala (mälust välja kirjutamise protsess )(mälust välja ja sisse tagasi = saalimine)
# Swipping ala ehk viraalmälu - mida tegelikult ei ole.
        ¤ Tema jaoks vajalikud andmed tõstetakse mällu (ketas on aeglasem)
# Roheline ala on mälu lehekülgede fail.
# Faili handles näitab faili asukohta ja viib ta õigele reale ....
# Tavaliselt töötame mitme failiga korraga !!


Protsessor

Protsessorite töödkiirust mõõdetakse megaflopsides (http://en.wikipedia.org/wiki/FLOPS)

  • CPU – protsessor
  • PGA – jalakesed
  • LGA – kontaktplaadid
  • SOCKET – pesa

 #  Nendega peab hoolikalt toimetama, sest võib emaplaadi jalakesed ära painutada.

# Protsessor käib emaplaadi socketisse. 



PROTSESSOR EMAPLAADI PEAL :

*Mälu koosneb aadress massiivist
*Ühel pool aadressid, teisel pool andmed
*SIIN- kontaktide või jalgade komplekt
*Instruction(korraldus)- arvutile käskude jagamine *Funktsioon/protseduur, mis nõuab argumente
*Igal protsessoril on oma käsustik, mida ta mõistab *Instruction set- käskluse hulk *Käskluse hulk on piiratud
*LOAD- korraldus, laadib ühe väärtuse protsessorisse
*ADD- korraldus, liidab kaks arvu
*STORE- käsk, mis võimaldab salvestada midagi RAMi
*COMPARE- võrdleb kahte mälupesa
*Argumentideks kaks mälupesa aadressi
*Mälust on võimalik lugeda käsklusi, aadresse ja tähti
*Klaviatuuril olevad tähed saadavad igaüks kaheksakohalise sümboli

Arvutused : 
Protsessoritel on kell ehk taktgeneraator (nt 2,3 gigahertsi on taktsagedus, mille järgi tehakse töid. 2,3gHg t=1: 2,3 * 10astmel-9 = 0,4 nanosekundit). 
10 nanomeetrit = 10000nm
22  = 500 nm 

Kernel Ja Riistvara .

Riistvara ümbritseb KERNEL, mis on operatsioonisüsteemi tuum. (Süsteemi tõlk )
          # Sisaldab riistvara erisusi.
          #Selleks, et üks tarkvara töötaks arvutis peab ta minema läbi kahe tõlgi.
         # Riistvara ja tarkvara vahendaja.
         #Protsesside vaheline suhtlemine ja protsessi vahelised kutsed, mis on vajalikud süsteemi töötamiseks
Süsteemi enda ülesanded on mäluhaldus jne


Kernel on arvutiprogrammi, kõige olulisem osa.                                                  # Tema tunnuseks on see, et see laetakse arvutimälu kindlatesse kohtadesse ning siis on see seal kaitstud.

Tegeleb sisend-väljund päringutega, mis tulevad tarkvara poolt (tarkvara nõuded) ning tõlgendab need andmetöötlus korralduste jaoks ümber.

# Kernel teostab tehtud käsklusi.


Protsesside vaheline suhtlemine ja protsessi vahelised kutsed, mis on vajalikud süsteemi töötamiseks
Süsteemi enda ülesanded on mäluhaldus jne

# Kui arvutis midagi töötab siis töötab see mälus, mitte kettal

Kernel tegeleb :
  • CPU (FPU ja ALU )
  • Mälu (Memory)
  • Draiverid (devices )
Kernel on CPU-i ettekandjaks ning abimeheks on tal Memory.

# CPU - protsessor, mis koosneb FPU-st või ALU-st.
#FPU - ujukomaarvude protsessor
             Näiteks : 1721 = 1,721 E3
 #ALU - arigmeetika protsessor, loogika protsessor.

NB ! Kernel on kohandatav, sest see luuakse konkreetse arvuti jaoks operatsioonisüsteemi paigalduse käigus.

CPU- Protsessor...
 The kernel is a fundamental part of a modern computer's operating system.[1] 
# Tegeleb sisend väljud päringutega mis tulevad tarkvara poole pealt ja tõlgendab ta need andmetöötluskorraldusteks.
# CPU  on ettekandja. Abimees memory.

KERNELI RESSURSID :

  • Mälu
  • Protsessori töötajad
  • Kettaruum (Failisüsteem )
KERNELI MOODULID : 

  • Shop
  • User
  • Content
  • Search
    

 NB ! Kernel ei ole RIISTVARA vaid on operatsioonisüsteemi osa ( 4% )


# Teegid on standartsed klotsid mida võib eeldada, et ühel või teisel kasutajal vaja võib minna, või et operatsioonisüsteemi tuum saaks tööd teha.

 # Windows XP kerneli suuruseks on 2.04 MB
 #Windowsi kerneli suurus on 25 MB
#Windwosi 7 kerneli suuruseks on 5,29(5,3) MB


LINGID :http://en.wikipedia.org/wiki/Kernel_%28operating_system%29        https://www.princeton.edu/~achaney/tmve/wiki100k/docs/Kernel_%28computer_science%29.html        




RIISTVARA...

Riistvara on kõik arvutikasti sees.

Seal on :
  # Suur trükkplaat ( vertikaalselt ).
  #CD- ROM pesad.
  #Emaplaat, millega on seotud Lapsplaadid.


LINGID :  http://et.wikipedia.org/wiki/Riistvara
                 http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvara

Operatsioonisüsteemide alused .


  • Operatsioonisüsteem ( OS / OP ) on  TARKVARA, mis haldab riistvara ja tarkvara ressursse ning pakub arvuti programmidele ja nende kasutajatele tavapäraseid (vajalikke) teenuseid.
  •  
  • Operatsioonisüsteemidel on oluline osa arvutisüsteemis. 
  • KERNEL - Operatsioonisüsteemi tuum


Mõned näited operatsioonisüsteemidest :
  • Android 
  • BSD
  • OS X - Yosemite uus OS, kõige uuem esindaja on Steven Jobs ( Apple esindaja )
  • Linux - loodi 5.10.1991, loojaks oli Linus Torvaldsi.
  • QNX - UNIX -- laadne reaalaja operatsioonisüsteem. Tootja on BlackBerry.
  • Windows OS = ( põhineb )DOS
  • Unix - like OS
Peamised telefonide operatsioonisüsteemid :
  • Android - Telefonide operatsioonisüsteem (peamiselt mõeldud puutetundlikele seadmetele), mis põhineb Linux'i tuumal
  • IOS - Telefonide operatsioonisüsteem, mis on loodud Apple poolt.
  • Windows phone - Telefonide operatsioonisüsteem, mis on Microsoft'i poolt loodud.
Brauserite täpne statistika : http://www.w3schools.com/browsers/browsers_stats.
                                                             http://www.netmarketshare.com/operating-system-market-share.aspx?qprid=10&qpcustomd=0 



OPERATSIOONISÜSTEEMIDE ÜHISED TUNNUSED . 

NT - uus tehnoloogia
FS - failisüsteem
  • Protsessihaldus (Process management ) - Protsessoriaja jagamine rakendustarkvara vahel.
  • Katkestussignaal (Interrupts ) - Võib tähendada protsessori normaalse tööjärjekorra katkestamist ning uue tööjärjekorra võtmist.( IRQ )
  • Operatiivmälu haldamine ( Memory management ) - Operatsioonisüsteem juhib operatiivmälu jagumist protsesside vahel.
  • Failihaldus - Andmete salvestusloogika andmekandjatele.
  • Failisüsteem ( File system ) - Windowsil NT FS ( uue tehnoloogia failisüsteem )
  • Seadme ajur / driver ( Device drivers ) - Vajalik, et käivituks teatud tüüpi seade, mis on ühendatud arvutiga ( kuidas riistvara ära tunda ja tööle saada )
  • Võrk (Networking)
  • Turvalisus (Security ) - Blokeerib ebaturvalised lehed/failid.
  • Sisend-väljund süsteemide haldamine ( Input/Output ) - Andmevahetus välisseadmetega - salvestusseadmed, printerid, ekraanikuvad jm.
  • Protsesside ja seadmete vaheline kommunikatsioon ning input/output - Andmete ( signaalide ) vahendamine riistvaraseadmete ning kasutaja vahel.
NB !! Need kõik ongi laias laastus teenused.

Kuidas operatsioonisüsteemid töötavad ?
      https://www.youtube.com/watch?v=cNN_tTXABUA