The end ...

Failid

FAIL on pidev loogiline aadressruum.
  ** loogiline faili osa on vaja salvestada kõvakettale.
  ** operatsioonisüsteem loob seaoseid failile ning need laaditakse mällu.
  ** fail kooseb erinevates tükkidest

FAILI TÜÜBID :
 ** Data - andmefailid
     *** numbrilised, kahendsüsteemsed
** Programm - programmifailid
   *** source, object (load image)
** Documents - dukoumendid

FAILIDE KORRASTATUS 
  *** Korrastamata
  *** Lihtsa kirje laadne
    ** Kirje on eritüüpi andmete kogum
 *** Keeruka ülesehitusega
 *** Võib simuleerida   viimast, kasutades juhtsümboleid.

AGA KES MÄÄRAB, millist varianti kasutada ??
  *** Operatsioonsüsteem
  *** Programm ise saab valida

FAILI OMADUSED
 ** Nimi
 ** Faili tüüp
 ** Faili asukoht seadmel
 ** Faili suurus
 ** Faili kaitse- või loabitid (seaotud õigustega)
    **lugemis õigus, käivitamis õigus
 ** Ajatempel või kasutaja
 NB! Failide kohta käivat infot hoitakse kaustastruktuuris.

*** Üks näide kust me näeme faili infot.
*** Security annab õigused, et kes saavad seda vaatada ja kes ei saa.










TEHINGUD FAILIDEGA
 ** Faili loomine
 ** Faili kirjutamine
 ** Faili lugemine
 ** Failist andmete otsimine
 ** Faili kustutamine (seadmelt)
 ** Faili sinu kärpimine
 ** Konkreetse faili nimega (Fi) avamine
** Konkreetse faili sulgemine
Kui me pole faili salvestanud on see mälus, ja kui arvutiga midagi juhtub, siis võida alustada algusets peale ja süüdistada saad AINULT iseennast. Aga, kui sa oled vahepeal salavestnud võib juhtuda, et kaob ainult mingi osa tööst ära.
        
MÕNED FAILI TÜÜBID :
 **Executable - Exe, con, bin
** Object - Obj, o
** Source code - c, CC, p, java, asm...
** text - txt, doc
**print, view - ps,dvi, gif

KAUSTASTRUKTUUR
 ** Arv võib olla väga suur 
     *** Failid tükeldatakse väiksemateks jaotisteks.
 ** Sõlmede tabelid
 ** Kaustastruktuur ja failid paiknevad kettaseadmel.
 ** Varundsi hoitakse lindiseadmetel (nüüd harevem)
** Umbes selline näeab üks faili jagunemine välja. Seda jagunemist võib ette kujutada kui puud.
  ** NB! ühes vidoes oli sellest juttu.





 SEADMEKAUSTAS ASUV INFO :
  ** Nimi
  ** Tüüp
  ** Aadress või asukoht
  ** Jooksev pikkus ( preagusel hetkel)
  ** Suurim pikkus
  ** Ajatemplid
  ** Kaitseinfo
      § Faili/ Protsessipõhiselt
      § Jooksev asukoht failis
     § Kasutuse statistika ( et saada teada konkurentitest jne)

KAUSTAOPERATSIOONID :
  ** Faili otising
  ** Faili loomine
  ** Faili kurtutamine
  **Kasutades loetelu loomine
  ** Faili ümbernimetamine
  ** Failisüsteemi läbimine 

LOOGILISE KAUSTARUUMI LOOMISE EESMÄRK :
  ** Asukoha kiire määramine
  ** Nimed
  ** Grupeerimine käib teatud tunnuste alusel

Ühetasandilised kaustad :
   § Üks kasut kõgile
  § Nimeprobleemid 
      ** Unikaalsete nimede meelespidamise pr
      ** Kasutajate  arv kasuvuga vajadus unikaalsete nimede kasvuks

Kahetasandilised kaustada :
   § Loodi kasutajanime pr lahendamiseks.
        ** Esimene tase kasutajate kaustad
        ** Teine sisaldab kasutaja faile
        ** Vajadus määratleda tee  ( puuduseks )
        **Samu failinimesid võivad kasutada eri kaustasid ( eeslised)
        **  Süsteemifaile hoitakse eraldi
        ** Efektiivne otsimine  
 

PUUKUJULISED KAUSTASTRUKTUURID :
  ** Suvaline kaustade sügavus
  ** Grupeerimine
  **Võimaldab efektiiseid otsinguid
  ** Võimaldab töötada mingis kasuatas 
    *** korraldustega cd/ spell/mail/prog  (UNIX-i näited)
     
*** Absoluutne ja suhteline tee 
       ***Absoluutne tee võtab asjad juurest.
*** Jooksvas kausats saab teha töid :
     ** Uue faili loomine
      ** Faili kustutamie
      § Delete a file , e.g. rm file-name (selle reaga saab kustutada)
      ** Kasuta kustutamine
            § saab kustutada kõikide failidega või siis ainult tühja kausta. 

  ATSÜLILISE GRAAFI KAUSTAD:

   ** Ühel faili on mitu nime.
   ** Kuna ühe faili juurde viib mitu teed siis võib juhtuda, et koopijat ja origaanil pole võimalik eristada.
  ** Võimaldab paremat faili jaotsut.

 * Rohkem infot : http://en.wikipedia.org/wiki/Directed_acyclic_graph

FAILISÜSTEEMI LÄBIMINE :
NB ! Failil võib olla mitu absoluutset teed. 
 *** Vaja tagada AINULT üks läbimistee.
KUSTUTAMINE :
  ** Lahtised, rippuvad viidad failile
** Põhiliselt kui sa tahad kustutada, siis sa tegelikult ei saa seda kustutada.

ÜLDISE GRAAFISTRUKTUURIGA KAUSTAD :
 **Vajalik prügi korjamise mehhanism (garbage collection)
 ** Kuna on mitu kasutajat saab üks kasutaja nt faili kustututada ja teisele tekib selle faili asmele tühi fail.
 ** Tagada mitmekordsete teede välistamine  

PÖÖRDUSMEETODID :
 ** JADAPÖÖRDUS 
     read next
    write next
   resert
   no read after last write
** OTSEPÖÖRDUS 
§  read n
§ write n
§ position to n 
    £ read next
   £ write next
 § rewrite n 

FAILI KAITSE  :
 ** Omanik reguleerib
     § Saab öedla, mida keegi selle failiga teha saab jne.
 ** Pääsumeetodi
   § read
   § write
  § execute
  § Append - lõppu lisamine (kijrutamine)
  § delete
  § list 
Kuna on mitme kasutaja fail, siis kirjutada korraga saab ikka ainuly üks tegelane. Kuni see tegelane, kes andmeid muudadab pole faili salvestanud , sis teised näevad "aegunud materjale".

PÄÄSULOENDID JA GRUPID : 
   ** Loendi pakkimine
   ** Pakitud loetelu 
    § pääsumeetodid
   § 3 kasutajate klassi
Iga failida on seaotu failibitid ehk igal on 3biti.
Igal kasutaja grupil on määratud samasugused õigused bitides :) 
     ** Execute bitid on 1- 7
  
FS REALISEERIMINE
 ** FS = FAILISÜSTEEM
       *** failisüsteemi ülesehitus
       *** hõivamismeetodid
       *** vaba ruumi haldus
       *** kasutades realis
       *** efektiivsus
       *** taastamine
Füüsiline mälu jaotatakse kaadriteks.

FAILISÜSTEEM paikneb kettal.
Hea lugeda : http://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem (eesti keelne)
                     http://en.wikipedia.org/wiki/File_system                 (inglis keelne)

FAILISÜSTEEMI ÜLESEHITUS :
 ***Loogilised salvestusüksused
  ***Infovahetus blokkidena

KETTARUUMI HÕIVAMINE 
 ** Pidev hõivaimine 
     § iga faili hõivab kettal pideva blokki grupi
    § failid paiknevad üksteise järgi
   § saab kasutada otse - või järiestikpöördumist
  § Eeliseks on see et on kiire ja lihtne taastada
  § Puuduseks on see, et raiskab mälu ja sisemine killustatus

** Lingitatud hõivamine 
    § igal failil on määratud lingitud loeteluga
    § hajutatud
    § sobib järjestikpöördumine (kindlasti ei sobib juhupöördumine)
    § iga sõlm võib olla 1 n blokk 
    § Eelised : Lihtna teha ja hoiab ruumi kokku
   § Puudused : Võtab rohkem aega ja pole väga usaldusväärne, sets kui kettaosa saab kahjustada elektikatkestutse tõttu näitekes.

** Indekseeritud hõivamine 
   § Toob kõik viidad kokku indeksblokki
   § Puudused - tuleb luua indekstabel seega võtab rohkem aega , sest pead looma uusi materjale. Et faile otsida peab neid otsima nendest indekstabelitest.

KAARDISTAMINE :
   ** Loogilise ja füüsilise seaoste loomine
   ** Loogilise ja jfüüsilise ruumi kaart kindla pikkuseta failis
   ** Lingitud blokkide skeem
   ** Mitmetasandiline indeksid
          § suurendab tasandite srvu faili suuruse kasvades
          § faili maksimum suurus on piiratud

 

 

Video kokkuvõte nr 1

Video nr 1 Scott processor video: https://www.youtube.com/watch?v=cNN_tTXABUA

KUIDAS TÖÖTAB CPU ???

§ See video räägib Scott CPU-ist, mida tegelikult ei eksisteerigi. 

***CPU võib nimetatada arvuti ajuks, sest ta ongi seda tegelikult.

**Igas cupis on juhtmed (kella juhe), mis töötab sisse/ välja lülitus meetodil

** Nagu juba varem oleme õppinud mõõdetakse nende juhtmete tööd gigahertsides.

** Ning need juhtmed on väga väga väikesed

**Kui te saate aru, kuidas töötab CPU saate aru kuidas arvuti töötab :) :) !

CPU JUHTMED( SEEST NÄGEMININE)

**CPU-e toodavad peamiselt kaks firmat ja nendeks on AMD ja INTEL.

**CPU all on pind, mis aitab vastu võtta ja saada informatsiooni.

** CPU kinnitub emaplaadile, mis omakorda aitab kõigil vajalikel asjadel omavahel ühenduda.

** RAM on mälu.

** RAM'i ja CPU'i vahel on koguaeg ühendus ja selle kaudud saadakse ning võtakse vastu informatsiooni.

** RAM'is on kõige tähtsamad intruktsioonid. Need intruktsioonid annavadki teada, mida CPU tegema peab.

INTRUTSIOONIDE KUJU.

§ NB !! Kõik intuktsioonid on RAM-is ühtede ja nullide kujul.

CPU KOOSNEB :

***Control unit block -See võtab vastu intruktsioonide käsklused (ehk siis käsklused, mis tulevad RAM-is). See plokk muudab saadud käsklused väiksemaks ja saadab need seejärel teistele osadele edasi.

** Arithmetic Logic Unit ehk ALU - See plokk tegeleb matemaatiliste ülesannetega CPU-s. Sellel plokil on kaks sisendid  ehk Input A ja Input B.

§ Neid aindmeid tuleb oma vahel võrrelda.

Kirjeldame tema tööd selle pildiga:

** Cobtrol Unit saab intruktsiionid RAM'ist ning edastab need käslustena ALU. 

** ALU täidab saadud käskluse ja edastab vastuse.

CPU-I ülesannete joonis.

ALU edastab andmed registrisse

***Kui control unit on ühe käskluse edastanud saab ta teise käskluse , mida aintud intruktsiooniga edasi teha.

*** ALU-st läheb infromatsioon läbi 8 pisikese juhtme läbi registrisse.

*** Registri ülesanne on hoida numbreid ajutilselt paigal.

*** Register käitub nagu RAM, kuid ta onCPU sees ja teevad tema  töö kiirmaks.

*** Kui control unit ei ole pannud tööle SET juhet, siis seda väljastatud numbrit registris ei salvestata, kui aga see juhe on tööl, siis need andmed salvestatakse.

*** Kui ollakse valims neid numbreid registrist eraldama , peab control unit panema tööle juhtme, mille nimi on ENABLE

*** CPU bus juhtmed on juhtmed , mis on ühenduses teiste CPU-i juhtmetega.

*** BUS on  juhtmete kogume, mis ühendab erinevad komponendid. Neil on oma output juhtmed, mis saavad alguseregistri outputi tagasi control unit-i sobivasse registrisse. 

*** BUS'i hea külg - liigutab numbreid kiiresti registrisse.

*** BUS'i halb külg-  selles saab esineda ainult üks number korraga.

*** Selleks on ALU'l input A ja input B jaoks oma kanal, mis ühendab bus'iga, et liikumine oleks kiirem.

*** Control unit ja bus on ühendatud registiga intruksioonide aadress , mis annab teada kust tuleb järmine käsklus. See läheb Memory aadressi peale ja salvestatakse RAM-i.

*** Bus ja Control Unit on õhenduses ka mälu aadressiga , mille ülesanne on öelda mida CPU vajab.

*** Intruksiooni aadressi olemasolu mälu aadressis, saadetatakse see kohaselt RAM'i, siis  saadab RAM andmed tagasi, mis on intrukstioonid juba järgmise protsessi osas.

CPU KÄSKLUSED

Video kokkuvõte nr 2

Video nr 2  https://www.youtube.com/watch?v=55FeqGGzE5Q

OPERATSIOONISÜSTEEM 

• Operatsioonisüsteem ( OS / OP ) on  TARKVARA, mis haldab riistvara ja tarkvara ressursse ning pakub arvuti programmidele ja nende kasutajatele tavapäraseid (vajalikke) teenuseid.

Opertasioonisüsteemi peamised ülesanded :

   * Käivitada kasutaja programme ja lahendada kasutaja probleeme.

   * Muuta arvutisüsteemi kasutamist mugavamaks ja lihtsamaks.

   * Muuta arvutiriistvara kasutamine tõhusaks ja mugavamaks.

Operatsioonisüsteemi struktuur :

  Arvutisüsteemi saab jaotada naljaks :

1. Riistvara ( CPU, mälu ehk memory ja seadmed )

2. Operastioonisüsteem ( jälgib ja juhib riistvara kasutamist)

3. Programmid ( andmebaasid, brauserid, telefonid äpid)

4. Kasutajad ( inimesed, masinad)

Operatsioonisüsteemil on ainult üks programm, mis alati arvutis töötab ja selleks programmiks on KERNEL. Kõik ülejäänud programmid, mis töötavad on kas süsteemi või siis rakendus prgrammmid.

*** Bootstrap program - laetakse restardil või käivitamisel. 

  ** Tavaliselt hoitud ROM-is või siis EPROM- is , samas on see tuntud kui FIRMAWARE

  ** See laeb operatsioonisüsteemi kerneli ja alustab käivitust.

ARVUTI - SÜSTEEMI OPERATSIOON.

  ** Sisend/väljund seadmed ja CPU on võimelised oma tööd samaaegselt tegema.

  ** Iga seadme kontroller teeb tööd kindla seadmetüübiga.

  **  CPU liigutab andmeid ühest peammälust teise lokaalsesse puhverisse.

** Seadme kontroller teatab CPU-le, et see on enda operatsiooni lõpetanud.

MÄLU JAOTUS

Video kokkuvõte nr 3

Video number 3 - Barbara Hecker. Protsessid : https://www.youtube.com/watch?v=mwecn6UIzqc

PROTSESSID.

PROTSESS on  nähtuste ja asjade teatava tulemuseni jõudev muutumine. Muutumise laadi poolest võivad protsessid olla seaduspärased või seaduspäratud.

      *** Protsess - programmi täitmiseks on vaja protsessi toetada ja kindlasti tuleb edasi ettenähtud moel.

* Programm on programm, mis töötab.

* Protsessid ei tööta vaid on töö. 

# Operatsioonisüsteem täidab erinevadi ülesandeid

    

 # Protsees hõlmab :

       * käsuloendureid

       * kogumit

       * andmete osa - mahutab soojus mälu. See võib ka omada ka juhiseid koodi kohta.

PROTSESS MÄLUS

PROTSESS MÄLUS.

* Iga protsess omab mälust mingit kindlat tükki.

* Iga protsess peab omama tükikest mälu, sest muidu ei ole võimalik seda protsessi pidevalt tööle saada.

*** See kuidas ta seda mälu osa seltas oli ka päris hästi aru saada, aga ma ei oska siia kokkuvõtvalt midagi kirjutada ainlt et tõesti vaadatke kõik seda osa ise ja te saate palju paremini aru asajast.  

PROTSESSI SEISUNDID

 PROTSESSI SEISUNDID. 

***New :  Protsess on alles tekkimas

 * Running : Juhised hukatakse

                * Waiting : Protsess ootab mõne sündmuse toimumist.

       * Ready : Protsess ootab talle määratud protsessorit.

           * Terminated: Protsess on lõpetanud täitmise ehk töö tegemise.

Protsessi seisundeid kirjeldav diagramm :

   * Tegelikult võib protsessi juhtida ka sisend/väljund süsteem.

    * Kogu see diagramm on läbimõeldud resurss, mis on tavaliselt ajstusüsteemi probleem (jälgida).

    * Koguse protsess toimub kindlas järjkorra järgi ehk kasutatakse järjekorrasüsteemi, kus kõik saab aluse CPU-st.

PROTSESI SEISISUNDEID VÄLEJENDAV DIAGRAMM

PROTSESSI JUHTPLOKK

PROTSESSI JUHTPLOKK ehk PCB

  *** Informatsioon seotakse iga prosessiga !!!

    ** Protsessi seisundiga.

    ** Käsurloenduriga.

    ** CPU registriga.

    ** CPU informatsiooni plaanimisega.

   ** Mäluhaldus informastiooniga.

    ** Raamatupidamisandmetega.

    ** Sisend / väljund seisundite informatsiooniga.

PROTSESSI JUHTPLOKI EHITUS

Juhtplokk kooseneb :

    * Protsessi seisundist

    * Protsessi numbrist

    * Käsurloendurist

    * Registrist

    * Limiteeritud mälust

    * Avatud failide nimekirjast

    



PROTSESSI AJAKAVA JÄRJEKORD

** Job queue (töö järjekord) - määratud kõik protsessid süsteemi.
** Ready gueue (valmimise järjekord) - määrata kõik protsessid elavete põhimällu ja oodata täitmist.
** Devise gueue (seadme järjekord) - protsessid ootavad sisend/väljund seadet.

*** Protsess võib rännata erinevatesse järjekordadesse.

** See skeem näitab protsessi esitatuse ajakava.

ESITATUD PROTSESSI AJAKAVA

 *** AJASTUSÜSTEEMID

   ** Lühiajalised planeerijad - tuginetakse väga sageli millisekunditele (kõige kiirem)

    ** Pikk planeerija -  tuginetakse väga harva sekunditele ja minutitele (natuke aegalsem)

   ** Kõige pikem planeerija - kontrollib teatud määral multiprogrammi.
*** Sisend/väljundiga seotus protsessid - kulutab rohkem aega sisend/väljuniga tegelemiskeks kui arvutamisele

KONTESKTSI LÜLITUSED
*** When CPU lülitub mingile teisel portsessile peab see süsteem määrama riistvara ja laadima salvestatud olekus uuele protsessile.

PROTSESSI LOOMINE
** Ema protsessi töö on luua laps protsessidele uusi protsesse, mis oma korda loovad muid protsesse ning, mis moodustavad protsesside puu.
** Ressursside jagamine :
§ venamad ja lapsed jagavad kõiki vahendeid.
§ lapsed jagavad alagrupis vanemate ressurssid.
** Täitmised :
§vanemad ja lapsed täidavad samaaegselt.

PROTSESSI JAGUNEMINE PUU KUJUL

PROTSESSIDE LOOMINE JÄTKUB 
** Aadressiruum 
§ lapsed dubleerivad vanemad
§ lastele laaditakse see programm
** UNIX näited
§ töötav süsteem kutsub välja uue süsteemiharu
§ exec süsteem kutsub pelae tööle hakkamist protsessi mällu ja tekitab uue programi.

AJASÜSTEEMID
** Pikaajaline planeerija ( või töö plaaneerija ) - valida, millist protsessi tuleks viia valmis oleku järjekorda.
** Lühiajaline planeerija (või CPU planeerija ) - valib, millises käigus peaks toimuma järgmine ja eraldab CPU.

SKEEM PROTSESSIDE VAHETAMISEST LÄBI CPU-i
*** See pilt näitab kuidas saab protsess vahetada.

PROTSESSIDE VAHELDUMINE

 KASULIKUD PILDID SELLEST VIDEOST, MIDA VÕIKS LUGEDA JA ENDALE SELGEKS TEHA .

PROTSESSI LÕPETAMINE

PROTSESSIDE KOOSTÖÖ

TOOTJA - TAPAB PROTSESSI

PROTSESSIDE SUHTLEMINE

SUHTLUS MUDEL

OTSESUHTLUS

KAUDNE SUHTLUS

SÜKRONISEERIMINE

PUHVERTAMINE

KLIENDI - SERVERI SUHTLUS

REMONT PROTSEDUURIKUTSE

SERVERI MEETODIL APPIKUTSE

Video kokkuvõte nr 4

Video nr 4 - Principles of Operating System - Lecture 7 - https://www.youtube.com/watch?v=5B4dbnD9DMg&list=PLQklqweidKx71CGPTx1V_zVgccnN91xpE&index=7

JAGATUD LEHEKÜLJED 

*** Jagatud kood
      * Jagatud koos peab paiknemas samas kohas, kus paikneb loogilise aadressi ruum kõikides protsessides.
*** Erasektori / Isiklik/ Kaitsud kood ja kuupäev.
       * Nende lehekülgede isiklikud/kaitstud koodid ja kuupäevad saab panna ükskõik kuhu loogilise aadressi ruumidesse paigutada.

Jagatud lehekülje näide või siis selgitus.
** Kui te seda sealt videost vaatate saate väga hästi aru, millest ta räägib ja milles see näide seisneb nii, et soovitan vaadadat seda.
** Nende protsesside liigutamine on lihtsam, sest nad on niinimetatud vabas seisundis seega sa saad neid eraldi hoida, et tagada selle protsessi töökorras olekut.


Struktuuri ( Senaatori) leheküljed jagunevad kolmeks :
       * Hierarchical Paging - Hierarhiline kutsung.
          *** See on lihtne kahetasandiline lehekülje tabal
          *** Saab lõhkuda loogilise aadressi mitmeks lehe tabaliks.

* Hashed Page Tables -  Räsitud (Kriips) lehekülje tabelid.
              *** Levinud aadressi ruumid on väiksem 32 bitist.
              *** Virtuaalne lehekülje number on räsitud või siis kriipsutatud lehekülje tabeli arvesse. See leht tabelis sisaldab ahelas elemente, mis on tükeldatud samale asukohale.
              *** Virtuaalse lehekülje numbrid on võrreldes selles ahelas otsitavad sobivused. Kui need sobivused on leitud siis need vastavad füüsilis raami / kaadri väljavõtele.

  * Inverted Page Tables - Ümberpööratud (Juurdunud) lehekülje tabelid.
        *** Üks kirje igal tõsisel lehel mälus.
         *** Sissekanne koosneb virtuaalsest aadressist, mis salvestatakse, et saada teavet tõelise mälu protsessi kohta, mis on omane antud lehele.
        ***  Kasutaja tükeldatud piirangut tabeli otsingutes ühel- või äärmisel juhul paaril - lehekülje kirjetel.

SEGMENTEERIMINE EHK LÕIKUDEKS JAOTAMINE.

 ** See on mäluhaldus kava, mis toetab kasutajat arvestades mälu.

** Programm on  kogumiks segmentidest.

*** Segmendid on loogilised üksused nagu :

        § peamine programm

        § mentlus

        § funktisoon

        § meetod

        ja nii edasi (kõik ülejäänu, mis on antud ülemsel pildil)

Kasjutaja nägemus programmist

Loodiline vaade segmentidest.

 SEGMENTINTIDE ARHITEKTUUR.
*** Segmendi tabel - Kaardid on kahemõõtmelised füüsilises aadressis.
     ** Base ehk alus - alused sisaldavad füüsilist aadressi, kus segmendid on mälus.
     ** Limit ehk piir -  määrab ära segmentide pikkuse.
   ** STBR -segmenditabeli baasregister

SEGMENTITIDE SELGITUS

   ** STLR -segmenditabeli pikkus register.

SEGMENTIDE NÄITEID

KILLUSTATUS RIISTVARAS