Failid

FAIL on pidev loogiline aadressruum.
  ** loogiline faili osa on vaja salvestada kõvakettale.
  ** operatsioonisüsteem loob seaoseid failile ning need laaditakse mällu.
  ** fail kooseb erinevates tükkidest

FAILI TÜÜBID :
 ** Data - andmefailid
     *** numbrilised, kahendsüsteemsed
** Programm - programmifailid
   *** source, object (load image)
** Documents - dukoumendid

FAILIDE KORRASTATUS 
  *** Korrastamata
  *** Lihtsa kirje laadne
    ** Kirje on eritüüpi andmete kogum
 *** Keeruka ülesehitusega
 *** Võib simuleerida   viimast, kasutades juhtsümboleid.

AGA KES MÄÄRAB, millist varianti kasutada ??
  *** Operatsioonsüsteem
  *** Programm ise saab valida

FAILI OMADUSED
 ** Nimi
 ** Faili tüüp
 ** Faili asukoht seadmel
 ** Faili suurus
 ** Faili kaitse- või loabitid (seaotud õigustega)
    **lugemis õigus, käivitamis õigus
 ** Ajatempel või kasutaja
 NB! Failide kohta käivat infot hoitakse kaustastruktuuris.

*** Üks näide kust me näeme faili infot.
*** Security annab õigused, et kes saavad seda vaatada ja kes ei saa.










TEHINGUD FAILIDEGA
 ** Faili loomine
 ** Faili kirjutamine
 ** Faili lugemine
 ** Failist andmete otsimine
 ** Faili kustutamine (seadmelt)
 ** Faili sinu kärpimine
 ** Konkreetse faili nimega (Fi) avamine
** Konkreetse faili sulgemine
Kui me pole faili salvestanud on see mälus, ja kui arvutiga midagi juhtub, siis võida alustada algusets peale ja süüdistada saad AINULT iseennast. Aga, kui sa oled vahepeal salavestnud võib juhtuda, et kaob ainult mingi osa tööst ära.
        
MÕNED FAILI TÜÜBID :
 **Executable - Exe, con, bin
** Object - Obj, o
** Source code - c, CC, p, java, asm...
** text - txt, doc
**print, view - ps,dvi, gif

KAUSTASTRUKTUUR
 ** Arv võib olla väga suur 
     *** Failid tükeldatakse väiksemateks jaotisteks.
 ** Sõlmede tabelid
 ** Kaustastruktuur ja failid paiknevad kettaseadmel.
 ** Varundsi hoitakse lindiseadmetel (nüüd harevem)
** Umbes selline näeab üks faili jagunemine välja. Seda jagunemist võib ette kujutada kui puud.
  ** NB! ühes vidoes oli sellest juttu.





 SEADMEKAUSTAS ASUV INFO :
  ** Nimi
  ** Tüüp
  ** Aadress või asukoht
  ** Jooksev pikkus ( preagusel hetkel)
  ** Suurim pikkus
  ** Ajatemplid
  ** Kaitseinfo
      § Faili/ Protsessipõhiselt
      § Jooksev asukoht failis
     § Kasutuse statistika ( et saada teada konkurentitest jne)

KAUSTAOPERATSIOONID :
  ** Faili otising
  ** Faili loomine
  ** Faili kurtutamine
  **Kasutades loetelu loomine
  ** Faili ümbernimetamine
  ** Failisüsteemi läbimine 

LOOGILISE KAUSTARUUMI LOOMISE EESMÄRK :
  ** Asukoha kiire määramine
  ** Nimed
  ** Grupeerimine käib teatud tunnuste alusel

Ühetasandilised kaustad :
   § Üks kasut kõgile
  § Nimeprobleemid 
      ** Unikaalsete nimede meelespidamise pr
      ** Kasutajate  arv kasuvuga vajadus unikaalsete nimede kasvuks

Kahetasandilised kaustada :
   § Loodi kasutajanime pr lahendamiseks.
        ** Esimene tase kasutajate kaustad
        ** Teine sisaldab kasutaja faile
        ** Vajadus määratleda tee  ( puuduseks )
        **Samu failinimesid võivad kasutada eri kaustasid ( eeslised)
        **  Süsteemifaile hoitakse eraldi
        ** Efektiivne otsimine  
 

PUUKUJULISED KAUSTASTRUKTUURID :
  ** Suvaline kaustade sügavus
  ** Grupeerimine
  **Võimaldab efektiiseid otsinguid
  ** Võimaldab töötada mingis kasuatas 
    *** korraldustega cd/ spell/mail/prog  (UNIX-i näited)
     
*** Absoluutne ja suhteline tee 
       ***Absoluutne tee võtab asjad juurest.
*** Jooksvas kausats saab teha töid :
     ** Uue faili loomine
      ** Faili kustutamie
      § Delete a file , e.g. rm file-name (selle reaga saab kustutada)
      ** Kasuta kustutamine
            § saab kustutada kõikide failidega või siis ainult tühja kausta. 

  ATSÜLILISE GRAAFI KAUSTAD:

   ** Ühel faili on mitu nime.
   ** Kuna ühe faili juurde viib mitu teed siis võib juhtuda, et koopijat ja origaanil pole võimalik eristada.
  ** Võimaldab paremat faili jaotsut.

 * Rohkem infot : http://en.wikipedia.org/wiki/Directed_acyclic_graph

FAILISÜSTEEMI LÄBIMINE :
NB ! Failil võib olla mitu absoluutset teed. 
 *** Vaja tagada AINULT üks läbimistee.
KUSTUTAMINE :
  ** Lahtised, rippuvad viidad failile
** Põhiliselt kui sa tahad kustutada, siis sa tegelikult ei saa seda kustutada.

ÜLDISE GRAAFISTRUKTUURIGA KAUSTAD :
 **Vajalik prügi korjamise mehhanism (garbage collection)
 ** Kuna on mitu kasutajat saab üks kasutaja nt faili kustututada ja teisele tekib selle faili asmele tühi fail.
 ** Tagada mitmekordsete teede välistamine  

PÖÖRDUSMEETODID :
 ** JADAPÖÖRDUS 
     read next
    write next
   resert
   no read after last write
** OTSEPÖÖRDUS 
§  read n
§ write n
§ position to n 
    £ read next
   £ write next
 § rewrite n 

FAILI KAITSE  :
 ** Omanik reguleerib
     § Saab öedla, mida keegi selle failiga teha saab jne.
 ** Pääsumeetodi
   § read
   § write
  § execute
  § Append - lõppu lisamine (kijrutamine)
  § delete
  § list 
Kuna on mitme kasutaja fail, siis kirjutada korraga saab ikka ainuly üks tegelane. Kuni see tegelane, kes andmeid muudadab pole faili salvestanud , sis teised näevad "aegunud materjale".

PÄÄSULOENDID JA GRUPID : 
   ** Loendi pakkimine
   ** Pakitud loetelu 
    § pääsumeetodid
   § 3 kasutajate klassi
Iga failida on seaotu failibitid ehk igal on 3biti.
Igal kasutaja grupil on määratud samasugused õigused bitides :) 
     ** Execute bitid on 1- 7
  
FS REALISEERIMINE
 ** FS = FAILISÜSTEEM
       *** failisüsteemi ülesehitus
       *** hõivamismeetodid
       *** vaba ruumi haldus
       *** kasutades realis
       *** efektiivsus
       *** taastamine
Füüsiline mälu jaotatakse kaadriteks.

FAILISÜSTEEM paikneb kettal.
Hea lugeda : http://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem (eesti keelne)
                     http://en.wikipedia.org/wiki/File_system                 (inglis keelne)

FAILISÜSTEEMI ÜLESEHITUS :
 ***Loogilised salvestusüksused
  ***Infovahetus blokkidena

KETTARUUMI HÕIVAMINE 
 ** Pidev hõivaimine 
     § iga faili hõivab kettal pideva blokki grupi
    § failid paiknevad üksteise järgi
   § saab kasutada otse - või järiestikpöördumist
  § Eeliseks on see et on kiire ja lihtne taastada
  § Puuduseks on see, et raiskab mälu ja sisemine killustatus

** Lingitatud hõivamine 
    § igal failil on määratud lingitud loeteluga
    § hajutatud
    § sobib järjestikpöördumine (kindlasti ei sobib juhupöördumine)
    § iga sõlm võib olla 1 n blokk 
    § Eelised : Lihtna teha ja hoiab ruumi kokku
   § Puudused : Võtab rohkem aega ja pole väga usaldusväärne, sets kui kettaosa saab kahjustada elektikatkestutse tõttu näitekes.

** Indekseeritud hõivamine 
   § Toob kõik viidad kokku indeksblokki
   § Puudused - tuleb luua indekstabel seega võtab rohkem aega , sest pead looma uusi materjale. Et faile otsida peab neid otsima nendest indekstabelitest.

KAARDISTAMINE :
   ** Loogilise ja füüsilise seaoste loomine
   ** Loogilise ja jfüüsilise ruumi kaart kindla pikkuseta failis
   ** Lingitud blokkide skeem
   ** Mitmetasandiline indeksid
          § suurendab tasandite srvu faili suuruse kasvades
          § faili maksimum suurus on piiratud