** Arvuti peamine eesmärk on protsesside või seadmete juhtimine.
** Sisendid on andmed, mida arvuti suudab sisestada ja väljundid on andmed, mida arvuti väljastab.
* Nt säknner on sisendseade.
* Nt klavetuur ja hiir on sisendsedmed.
*Nt kõlarid on väljundseadmed.
MO|DEM
# Moduleerima ja demoduleerima
* See võimaldab kahepoolset sidet
* Signaalid moduleeritakse ja saadetatkse üle demoduleerile.
#Hiirtes ja klavetuurides on kontrollerid, millega nad töötavad
I/O seamdete liigitus :
1. Sobilikud inimsega suhtlemiseks >> (nt printerid,klavetuurid ja hiired)
2. Masin loetavad >> On sobilikud masinatega suhtlemiseks (nt kettal, USB,tajurid ja igasugused seadmed)
*Sensorid ehk tajurid
* Tajursüsteemid on mõeldud mingite süsteemide/andmete lugemiseks
3. Side >> Kaugel töötavate arvutitega suhtlemiseks (nt modemid)
**** NIC ehk network interface card (võrgukaart)
ERINEVUSED :
*Andmeedastus kiirus (data rate)
* Rakendusteave (application)
* Juhtimise keerukus (complexity of control)
* Ülekantava info ühik (unit of transfer)
* Andmete esitluse viis (data representation)
* Vea tingimused ( error conditions)
Arvutis on emaplaat, kuhu paigutame protsessorid ja selle on olemas teatud kiibistikud üks neid kannab nime põhjasild ja teine kannab nime lõunasild.
* Põhjasilla teine nimi on mälukontroller (MCH) ning ta ühendab kiireid seadmeid(mälu, protsessorid)
*Lõunasilla teine nimi on i/o konroller (ICH) ning selle küljes on kõik teised asjad hiired, klavetuuri, võrgujuhtmed jne.
£ Lõunasild on aeglasem kui põhjasild.
***Arvuti arhitektuuris on protsessor koos peamäluga ming nad moodustavad arvuti aju.*** Läbi nende käskluste arvuti töötabki.
*** Kõik, mis me ajusse saadame ja välja saadame, käsitletatakse I/O-na.
**** Me kasutame liideseid suhtlemiseks (interface)
NB! Arvutis iseenesest ei juhtu midagi , kui see vajalik asi protsessoris ei esine siis see tulemust ei anna.
* Näitkes liikuda hiirt, aga see liigitus ei jõua protsessorissse tulemus on see, et sa ei näe arvuti erkaanil hiire liikumis ja seega ei saa sa oma tööd edasi teha.
KOLM PÕHITÜÜPI, kuidas suhtlemine käib :
1. Programeeritav >>> protsessor ootab, et seade oma töö lõpetaks
2. Katkestussignaali põhiline sisend ja väljund süsteem >>>protsessor kästutab sisend ja väljund süsteemi
3. Otsene mäluaadress >>> seotud arvuti mäluga otse, selleks, et temaga pöörduda, tuleb pöörduda kõigepealt mälupiirkonna poole.
* Sellistes olukordades jätab protsessor pooleli kõik tööd.
* Osad seadmed suudavad ilma katkestustsignaalita töötada, aga mitte kõik.
** Need, mis suudavad ilma katkestussignaalita töötada , need on programeeritavad.
****Kõikidel kontrolloritel on teatud konaktjalakesed, kuhu tulevad andmed.
* Andmejalakesed, kuhu tulevad andemed* Aadressjalakesed, kuhu tulevad aadressid
* Teavitusjalakased
* Lugemisjalakesed * Katkestussignaali-jalakesed
****Control logic - tegeleb päringute, teavituse ja katkestussignaalidega.
**Ühesiinilise arvutiga on ühendatud kõik ühe siiniga
**Kui töö käib läbi DMA bloki, siis ta on oma ehitusele keerukam, sest tööülesannet hulk läheb keerukamaks.
** Üldistamise eesmärk on ära peita seadmete erinevused, et nad käituksid pealtnäha kõik ühesugustena
* On vajalik nii operatsioonisüsteemi sesukohalt kui ka selleks, et protsessorid saaksid neid seadmeid kasutada.
***Andmevahetus käib blokkühikutes ja aja ühikuks on mingi bloki ühik.
***Bitivoogudena antakse edasi andmeid.
>mõõdetakse bitisekundites ja tema kordajates.
*** Loevad voogudest üks asi korraga.
*Saadame voo ja loeme sealt neid elemente , sest meil on erinevad seadmed
*** Bufferdus ehk konpentseerimise jaoks vajalik ruum
>No buffer (Kui buffrit pole siis pöördub ta otse op-süsteemide poole)
> Single Buffer - arvutatakse neid aegu ja seda aega, mida kasutatakse andmete saatmikseks või aindmete kättesaamikseks.(OP-süsteem eraldab peamälus selle osa mis jääb seadmega suhtlemiseks)
>Double Buffer - nii saatmiseks kui ka vastuvõtmiseks on eraldi buffeird.Üks kijrutab ja nt teine loeb, sest nii saab aega kokku hoida.
>Circular Buffer (Ring Buffer) - seda kasutatakse siis, kui yehakse mitme bufferiga tööd. Näitkes kirjutad iga tähe eraldi buffrisse, et need saata pärats protsessorisse.
**Buffer ehk mälu ruum.
** Iga klahvi vajutusega saab arvuti tgelikult arvusignaalid, mida ta teisendab.
Buffer on tehnika, mis võimaldab ühtlustada kasutaja ja protsesside tööd.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar